Mis sest, et Eesti jalgpallikoondise poolehoidjad kaotasid Balti fänniturniiril kindlalt nii põhja- kui ka lõunanaabritele. Võistluse superstaar oli ikkagi sinisärgis mänginud kaheksaaastane vutipoiss Marcus, lätlaste hirm ja soomlaste õud!

Pärast neljapäeval Läti käest saadud 2:4 penaltikaotust puhkasid Eesti vutikoondislased eile jalga. Sinisärkide poolehoidjad aga jalgpallivaba päeva ei salli ning nõnda oli Liepājasse organiseerinud fänniturniir, kus mängiti poolel väljakul ja 20minutiliste poolaegadega.

Noor staar

Erinevalt A-koondisest, kes asub täna Soome vastu võitlusesse Balti turniiri kolmanda koha nimel, oli fännidele koht poodiumil juba garanteeritud: liialt kõvasti oma meeskonna finaalipääsu tähistanud leedukad Liepājasse kohale ei jõudnudki. Siiski olid märgid meie meeste võiduvõimaluste kohta üpris nadid ehk nagu ütles enne turniiri algust üks eestlane: “Soomlastest me jagu ei saa. Nad on liiga kained!”

Kuna meie fännikoondislased tarvitasid enne, pärast ja isegi mängu ajal ohtralt vägijooke, osutus meeskonna kõige sportlikumaks liikmeks kaheksa-aastane Marcus Dartšašvili, kelle vanemad olid toonud ta esimest Eesti koondise välismängu vaatama.

Tõsi, noor vutiäss ei küündinud oma füüsise poolest täismeeste tasemele, ent iga kaotatud duelliga võitis ta kaks korda sama palju südameid. Tulevikutegija ei jäänud märkamata ka vastastele ning soomlased pärgasid FC Tiigrite talenti fännisalliga. “Mängu parim mängija!” selgitas uhkusest säranud Marcus, mille eest ta auhinna sai.

Kokku reisis Eesti koondise poolehoidjaid Lätti umbes sada ning nende seas oli nii juba paarkümmend aastat meeskonnaga kaasa reisinud staarfänne kui ka Läti lähedusest meelitatuna esimest korda välismängule tulnuid, nende seas ka Marcus ja tema vanemad Kerly ja Jaanus.

 

Välismängu vinge elamus

“Meie kui lapsevanemad olemegi jalgpalli juurde tulnud läbi Marcuse ja ka alles avastame seda kõike. Väga lahe!” võttis Jaanus senise kogemuse kokku.

Tema sõnul ei saa võrreldagi välis- ning kodumängu elamust. Jaanus võrdleb väikest fänniarmeed Lätis ja suurt kodustaadionil: “Need sada fänni on palju lähemad ja ühtsemad, kui need 5000, kes Lillekülas. Oleme siin Lätis ju kõik ühe asja eest väljas. Kõik oleks nagu vanad tuttavad, kuigi enamikku näen alles esimest korda.”

Ja kes teab, ehk kasvab esimesest välismängust välja peretraditsioon, mis kulmineerub sellega, et Marcus kannab fännisärgi asemel päris võistlusvormi. “Ma tegin temast mängimas pildi ja panin pealkirjaks “2025. Eesti koondis!” See on siht,” muheleb Jaanus.

Kui oskused kasvavad aastatega, siis üks oluline omadus on poisil juba praegu olemas. Soomest Eesti fännide hambad jagu ei saanud, aga Marcus polnud pettunud, vaid teatas õige võitlejana: “Me võime veel Lätit võita!”

Ja kui turniiri saatuse oleks otsustatud kooliõuest tuntud reegel “viimane värav otsustab”, oleksid Eesti fännid võidutsenud, sest mängus Lätiga lõid võõrustajad viimasel sekundil omavärava, mis võimaldas 80 minutit kuival olnud maarjamaalastel lõpuks kollirõõmu tunda.

Fänniturniiri võit kuulus Soomele, hõbe Lätile ja pronks Eestile.

Viljar Voog, Liepāja, 31. mai 2014, 09:00  Õhtuleht

Kommenteerimine on suletud.