2004.a. poisid käisid nädalavahetusel põhja pool Soome lahte jalkaputsasid lihvimas ning põdrasarvi jahtimas. Meid oli kutsutud FC Gnistan poolt korraldatud turniirile Wapputurnaus 2014, mille meie osalemine koheselt ka rahvusvaheliseks muutis. Peale meie poiste oli lahinguväljal veel seitse Soome võistkonda. Nimesid täpselt kahjuks ei mäleta, sest millegipärast on sealpool lahte kombeks jalkaklubidele nii pikad nimed panna, et neid peab paratamatult lühendama 3-e või 4-ja tähelisteks lühenditeks a’la TUPS, MUPS, UPS jne. Kahjuks jäid meist erinevatel põhjustel Tallinnasse maha Ramol ja Marcus, mis tegi meie jahiretke raskemaks. Sven eksperimenteeris vangerdustega ning turniiri alguseks oli selge, et ründesse lähevad meil lisaks kaasatulnud ründajatele veel ka väravavaht Mattias kelle koha väravas võttis sisse Oscar ning kaitsja Gregor kelle koha kaitses võttis sisse Robin. Seega eriti julge värk, Sven oleks justkui ploomidest rabarberikooki hakanud küpsetama. Aga nii see oli ja nii me jahile läksime. Püssid olid igatahes õlitatud. Oleme siin harjunud igasuguse kohtuniku tööga, kuid see mis sai meile osaks meie esimeses mängus oli seninägematu, nagu ka habemega tirts lauluvõistlusel keda vaadates kukus alalõug vastu varbaid sellise hooga, et varbaküüs suisa kildudeks kippus purunema. Kohtunik võttis meilt ära sisse löödud värava ning vilistas kõikvõimalikud olukorrad meie kahjuks. Kohati jäi mulje, et ka kõrval platsil toimuvate mängude vead vilistati meie kahjuks, sest vastane vajas võitu. Kui saime aga olukorra kontrolli alla ja võtsime põdra piiramisrõngasse sellise survega, et see ainult ulus ja oigas, vilistas kohtunik mängu 3 (KOLM) minutit varem kinni. Minu küsimise peale, et miks nii, tuli vastus et me olevat süüdi selles, et MEIE ei toonu platsile mängu alguseks palli (justkui see oleks meie ülesanne!?) ja sellepärast venis mängu algus. Tema tahab aga õigel ajal koju jõuda, sest tema kohe mitte ei viitsi siin vilistada. Temal on parematki teha, näiteks makkarat grillida! …ja see ei ole ilukirjanduslik liialdus, vaid just selline vastus mulle tuligi. Vastane sai kohtuniku toel üheainsa võimaluse ning kahjuks õnnestus tal see ka realiseerida. 0:1 kaotus oli shokk ja seda just kohtuniku vile pärast. Otsisin üles korraldaja, tema otsis mulle üles peakohtuniku. Meil oli pikk ja viisakas jutuajamine mille tulemusel järgmisel päeval oli platsil uus õigusemõistja ning mille vahetusega kaasnesid korraldaja poolt ka siirad vabandused. Teise mängu võitsime kergelt ning kolmas oli seega otsustav, et kas pääseme medalimängudele või mitte. Jäime kohe alguses õnnetult 0:2 kaotusseisu ning siis pääses valla Tiigrite viha ja võitlusvaim. Tulistasime kaheraudsetes nii, et tatti ja sitapuru lendas. Lõime tagasi 4 väravat ning pääs poolfinaali ning jaht kuldmedalitele oli alanud. Poolfinaal oli võrdsete mäng kuni Rudolf võttis oma kaitsepositsioonilt ette pika retke läbi padriku, ehk läbi mitme vastasmängija. Soolorünnak lõppes korralikult sihitud tabamusega ning rohkem me selle mängus väravaid ei näinud. Finaal FC Viikingite vastu oli tõelise finaali vääriline. Vastastel olid üksikud võimalused ning samuti ka Tiigritel. Meil jäi kolm kindlat väravat löömata, neil aga üks vähestest õnnestus. Lõpus kui kaotada ei olnud enam midagi, läksime täispangale. Kaitse jäi veidi unarusse ning viimase minuti värav lõi meie kirstukaane 0:2 seisuga kinni. Äge mäng oli. Turniir oli ka äge. Kõik poisid olid tublid ja võitlesid igas mängus iga palli ja värava nimel lõpuni. Paraku jäi trofee põdrasarvede näol ikkagi koju toomata, kuid lahti me need seal igatahes juba sikutasime. FC Tiigrid tulid koju oma esimeste välisturniiri medalitega mis seekord siis hõbedakarva. Tublid poisid!   Meie meeskonna parimaks mängijaks valiti sellel turniiril kaitsja-ründaja Gregor Sepp – tipp topp!

Wapputurnaus 2014 (Oulunkylä) 10-11.05.2014 8 meeskonda – 2. koht

vs. HIFK 04                       0:1

vs. HJK-j Malmi 04         3:0

vs. LPS Musta                  4:2

poolfinaal vs. HPS Musta  1:0

finaal vs. FC Viinkgit pun  0:2

 

Tanel Trööp

Kommenteerimine on suletud.